Uh, tana on Londonis nii palav, et taitsa Stromka igatsus tuli suurelt peale. Muidugi samas mis siin tanasest raakida, viimased paar-kolm nadalat on raigelt kuumad olnud. Yhel paeval, kui raakisin poiss nimega Rasmus, olevat vanapagan samal ajal silku narinud, myristanud ja valku loonud, tagatipuks monusa sahmaka ka kaela lajatanud. Saare rahvas siin, nagu nad on, pisut veidrad, ei saaks ilmselt aru, kui ma vihmaga paljajalu tanavale jookseksin. Sellise ilmaga Kodus Maarjamaal, Maisi tanaval olles keeraksin ma ennast onnest peadpidi mulla sisse, et iga keharakuga mulda ja maad tunda. Muidugi paike hakkab siinmail kenasti peale, et lausa kahju on sellise ilmaga hoopis midagi muud teha. Saarest veel raakida, peaks nagu orna tuult jalgevahel tundma, aga mida pole seda pole, pyya ohku ainult korgelt ja katega.
No comments:
Post a Comment