Ma siin korraks lippan enda blogisse. Tootan, tootan, tootan! Maarjamaal pidavat juba lund sajama, aga siin ladistab vihma, et valged helbed ununevad selle poriga siin uldse ara. Kuid ilmad on ka Londonis juba tunduvalt jahedamaks lainud, et peab kenasti harjuma hakkama, hommikuti pakin end jaheda jaki tottu ikka korralikult sisse. Jahedate ilmade ja kodus paljajalu, luhikeste pukste ja t-sargi vael lippamise tottu olengi nuud suuremas kohas ja nohus, nii et ribide vahelt on ka juba valus. Klientide ees on ikka pisut piinlik, kui peab sugelevat kurgu koha tagasi hoidma ja siis mingi moment tuleb selline turtsuv purin suust valja, no mida?! Mhmh, aga ehk tana ohtul kirjutan veel pikemalt, kui suur ja voimas vasimus ei lange mulle peale; siiski siiski panen uhe foto Oxford Circus'est ules. Peale vihma ja pooleldi paikese varjuga fotod tulevad alati vaga maagilised ja selged valja, et ise ka ei usu. Ja muidugi ma ei salli seda kohta silmaotsaski, see kuradima ring on liiga palju inimesi tais, eriti tipptundidel, voimatu on liikuda, see solm on toesti oma nime vaariline!!!! Ja kus on mu Ema?
No comments:
Post a Comment